See pole indikaator ehk Tähetolmu välipraktikum 2015

Ma eeldan, et enamik selle blogi lugejatest on vähemalt korra tähetolmu praksis osalenud ja edukalt läbinud, samamoodi on sellest olnud võimalus lugeda läbi vaatleja silmade, siis seekord kirjutas tähetolmu praktikumist rebane – Juss.

Oli neljapäev, 20.veebruar. Tormasin digitaalmaali praksist linna poole. Kell tiksus aina lähemale kaheksale õhtul. Retk Vanemuise künkast üles võttis täitsa võhmale. Vaatasin kella. Veel viis minutit. Ma jõuan õigeks ajaks, mõtlesin ma. 19:57 jõudsin ma Vanemuise 46 ette. Ees laiutas tühjus – kedagi veel polnud. Jäin ootama. Ah, et mida ma ootasin? Eks ikka tähetolmu praksi.

Õige pea kogunes meid oma kümmekond. Tantsusammud veel värskelt meeles, jõudis kohale ka minu kaasrebane Kalle. Sirvisime artiklit, mida nägime küll esimest korda. Algaski aasta 2015 tähetolmu praks. Juhendajateks olid seltsimehed Junn ja Päärn, kes viisid meid lund otsima. Esimese lumepaljandi valisime Hurda pargis. Õpetati katsemeetodeid. Mina tegin usinalt märkmeid katsetulemuste kohta, Kalle valmistas aga proove ette. Lisasime proovile lahustit ja indikaatriksit ning uurisime proovi. Kas krudiseb? Professionaalid leidsid, et mõni proov kolmest ikka krudises küll. Mina küll veel aru ei saanud. Mis mõttes krudiseb?

Edasi viis meie tee Tiigi paljandini. Mina olin äpu ja ei julgenud jääle ronida. Veekirme tiigijääl hirmutas ära. Aga proovid said võetud, märkmed tehtud. Kolm proovi väga naljalt ei krudisenudki. Läksime edasi mäenõlvale Vallikraavi tänava ja Liivi 2 õppehoone vahel. Siin asus Tagimeeste paljand. Krudisemisel ikka veel mustrit ei olnud. Neljas oli Tähetorni paljand. Mõtlesin, et kui kuskil üldse on mikrometeoriidi tükikesi või poorset kosmilist tolmu, siis seda Tähetorni lähedal. Tead, krudiseski rohkem. Mõõtsime ka praktikal osalejate nägude elektrijuhtivust. Minu näidud olid küll kõvasti miinustes. Kallel oli juba päris lõbus meel. Läksime siis uurima Pirogovi paljandit. Seal ikka ei tahtnud väga krudiseda. Olime kõik natuke nördinud, aga tuju oli hea.

Järgnes tulemuste analüüs Püssirohu Keldris. Kaarel, Päärn ja Kalle soojendasid end üles tujuka pulli seljas, me rüüpasime seni Püssi punast ja täitsime kõhtu küüslauguleibadega. Päris hää oli. Pärast seda, kui pool punast oli kõhus ja teise poole Henri mulle ja Liinale sülle suutis ajada…nojah, ega need graafikud väga välja ei tulnud. Tegin enda meelest väga uhked pirukagraafikud. Siis tegelesin oma telefoni kuivatamisega õlust. Ja natuke aitasin Kallel ka meie halbu graafikuid teha. Heh. Ma ausalt ei taha nendest rohkem rääkida. Eks nad ühed rebasegraafikud olid.

Südaöö paiku läksime Kallega koju. Või noh, ta läks kuhugi pidusse edasi ja ma läksin koju. Peab tunnistama, et enne praksi olin ma pahane mis pahane. Väsimus kimbutas kohutavalt, pikk päev oli olnud ja kodus oli vaja kohutavalt palju asju teha. Aga muhe oli. Geoloogid on ikka vägev rahvas.

 

Kui kellegil on pildimaterjali sellest õhtust, mida lisada, võiks teada anda 🙂 .

L.

Olid tähed ja oli tolm, kokku tuli Tähetolm

Eile ehk 28. veebruaril toimus järjekordne tähetolmu praktikum. Arvestuse sai 6 inimest, kellest 5 rebast ja 1 vanem geoloog. Kõik osalejad kinnitasid oma teadlikkust ohutusnõuetest allkirjaga, mis on arvestuse aluseks. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et ka lahkamistulemustele on antud nõusolek. Vajalikkus seisneb selles, et kuuldavasti on rebased nii näljas, et praktikumi välipäeviku osa tundus piisavalt maitsev ning selle esitamise asemel tuli seda süüa.

Lisan ka pildid võetud proovidest. Proovid on võetud ja jäädvustatud rebaste poolt 🙂 .

Töövahenditeks olid siis sõel, proovitopsid ning vajalikud keemilised ühendid proovide analüüsimiseks, mis hävitati koos proovidega ära.

Selline nägi välja selleaastane praktikumi aruanne, millele lisandus veel graafiku joonestamine. Aga ülesanne polegi nii lihtne kui esialgu tundus.

Peale viimast proovi liikusime Püssirohu keldrisse, kus populaarseks osutus Püssi punane, mille hind on juba tõusnud 4 euroni. PS: Klubikaardiga on see hind tunduvalt soodsam. Püssikas said rebased teha analüüse ja kogemuse graafiku tegemisel.

Teadaolevalt on graafikul üks versioon veel, aga selle saan avaldada, kui lahkamistulemused on jõudnud minuni.

Sel ajal kui me rahulikult sees istusime, oli lund sadama hakanud ning läbi tiheda lumesaju tuli liikuda lõpppunkti – Zavoodi. Parim küsimus oli see, et miks Zavoodis nii vähe inimesi on?? Alguses oli tõesti väga vähe inimesi, aga siis kui enamus geolooge juba kodus olid, saabus rahvas.

Zavoodis sai ümber lükatud hüpotees, et lumi ei kuku samasse kohta. Kukub küll. Zavoodi katuselt langeb ikka lund ja väljas olles langes esimene täpselt minu jala kõrvale, veidi aega hiljem langes samas kohas Härra Julmale pähe lumehunnik ning nooremjuhendaja astus välja hetkel, kui see juhtus. Võib-olla see oli karma, et juhendaja liiga julmalt suhtus rebastesse või lihtsalt lumi langeb samasse kohta. Veidi hiljem kukkus samasse kohta veel üks lumehunnik. Õnneks oli pehme lumi ja juhendaja tervis on korras.

Ja soovitus kõigile – Kaasitoomelt ei tasu liugu lasta!!

Ning üleüldse on reedesed loengud ilmselge liialdus.

PS: Hoopis intrigreerivamaks teemaks oli OCD ja küsimus – kuidas sõjaväest ära saada?? Päästame Kiisu sõjaväest – kuidas hiilida kõrvale ??

Liina