Tšehhi 2015

See oli päev peale Luha pidu, kell 7 hommikul kui 2. aasta magistrandid asusid teele Tšehhi suunas. Väljaminek viibis vähe, kuna paar inimest magasid sisse, aga õnneks said kõik autosse ja sihtpunktiks oli Tšehhi – Praha.

Peaks mainima, et esimene päev oli tore teleportatsioon – istud Tartus bussi, paned silmad kinni ja ärkad üles juba Lätis, suled silmad uuesti ja oledki Leedus. Seejärel ärkad üles Poolas, suled uuesti silmad, aga oled ikka Poolas… ja endiselt Poola. Päeval oli nii mõnelgi veel kotis Luhast üle jäänud alkohoolset jooki, millega sai enda pead parandada või oli lihtsalt Eestist midagi kaasa võetud selleks puhuks.

DSC_0035

Poola, see tore maa, mis toodab torumehi tervele maailmale ja siis tuleb küsida, et mis kujulised vorstid seal ka on? Ikka torukujulised. Eks need toruvorstid toitsid meie seltskonda Lätist Poolani terve päeva. Õnneks või õnnetuseks jõudsime Varssavisse küll õhtuhämaruses, kuid Kesk-Euroopas oli sel ajal kuumalaine, ehk õhtul 10 ajal oli väljas endiselt 29 kraadi, kohutavalt palav võrreldes hommikuse sombuse Tartuga. Koheselt avastasime ka Poola toidupoodi, kus nii mõnigi leidis odavat alkoholi ja puuvilju. Üllatuslikult oli vesi kõige raskem asi, mida otsida, sest valik oli suur ja palju oli magusat, gaseeritud või lihtsalt mingi kahtlase maitsega valikuid. Õhtul saime juba degusteerida kohalikku toitu ja jooki. DSC_0036

 

Teine päev alustasime sõitu Varssavist ja jõudsime Tšehhi, kus meie ööbimiskohaks oli Praha lähedal asuv väike asula(?) Bezdéz. Tore väike kohake kunagise vulkaani all, mille otsas on vana linnus. Esimene päev vaatasime juba mäest üles ja oli kindel plaan see loss ära vallutada. Kuigi kõige suurema tähelepanu sai esmalt kohalik pubi, kus kõigi üllatuseks sai maksta vais sulas. Aga õlu maksis 30 kohalikku ehk veits üle 1 euro. Õllejoojate paradiis indeed! Aga paar pilti meie ööbimiskohast – meil oli bassein ja grill ja pesumasin ja korralik köök ja teler ja lauamängud ja… Tõsine luksus ikka!!

Esimene päev Tšehhis oli tutvumine Prahaga. Esialgu käisime kohalikus ülikoolis Geoloogia osakonnas, kus Petr andis meile kiirkursuse Tšehhi geoloogiasse. Sealt läksime botaanikaaeda, kus oli ka geoloogia osakond, kus olid eksponeeritud erinevad kivimid eri Tšehhi osadest. Ja kui Eesti geoloogia tundus raske, siis Tšehhi on korralik segapuder. Panen Tšehhi geoloogilise kaardi siia juurde, et seda demostreerida ja sellega ma geoloogia osa enam-vähem ka lõpetaks.

Ülejäänud päev Prahas oli vabakava ja seltskond jagunes kiiresti kaheks – õllesõbrad ja veininautijad. Mina oli veiniseltskonnas, sp pildid ka sellest seltskonnast. Õllesõbrad läksid kiresti pubisse ja sealt edasi – 6-7 vms pubi said ära külastatud selle ajaga. Veinisõbrad läksid esmalt veinipoodi, seejärel leidsime väikse siidripoe ja tutvusime Praha vaatamisväärsustega (ja liiklusmärkidega).

Aga kõig toredam koht, mille leidsime oli Trilobiidi restoran, kus käisime värkendavat jooki nautimas. Siinjuures mainin ära, et ärge sealt jäätisekokteili küll ostke.

Alates teisest päevast õppisime ka geoloogiat. Kui mina veel esimene päev proovisin kirjutada Eesti keeles, siis mingi hetk loobusin ja eks meil kõigil võis see konspekt oli segu eesti-ingilise-tšehhi keeltest. Eriti meeldis see, et kohalikud terminid kohanimed on igas kohas suhteliselt erinevalt kirjutatud ja lõpus esinevad lihtsalt mingid lühendid, millest v-b enam arugi ei saa, aga siis tundus hea mõte olevat. Siinjuures siis väike valik pilte Tšehhi geoloogiast. Kui Ailar veebruaris vms tagasi tuleb, siis äkki ta on nõus pikemalt rääkima.

Kellel tekib suurem huvi geoloogia ja piltide vastu võib konsulteerida minu või kellegi teisega, kes selle reisi kaasa tegi.

Veel tuleb ära mainida, et süüa sai hästi, burgerid olid väga head ja degusteerisime ka odavat tekiilat… Pildid räägivad enda eest..

This slideshow requires JavaScript.

Selle Bezdéz’i kindluse vallutasime ka ära,

This slideshow requires JavaScript.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta viinamarju, mida saime natukese võtta tee äärest.

Tundub, et ongi kõik sellest reisist. Kokkuvõttes geoloogia oli ilus ja huvitav, alkohol oli odav ja Ailarile meeldis see niivõrd, et tema meiega tagasi ei tulnudki.

Ja kui Krissu (minu suur eeskuju blogimises) kirjutas aastaid tagasi, et enne Saksamaad polnud midagi pildistada, siis võibolla nüüd saab ümber lükatud selle ja leidsime, et on ikka midagi pildistada 🙂 .

L.

Geofüüsikaliste uurimismeetodite välipraktikum

Peale kaardistamise praksi (loe:kaevamisõpetuse) sai nädala puhata, jaanipäeva nautida ja siis tuli uuesti välipraksi siirduda. 29. juuni hommikul alustasid Chemikumi eest sõitu 4 julget sh 2 õppejõudu, Triinu tuli ise 1. peatuspaika ja Tavo lubas ühineda õhtul, seega esialgu oli võrdselt ära jaotatud – ühe tudengi kohta üks õppejõud.

Retla rabas oli peatuspaik, kuhu jätsime bussi. Seal jaotatusime Edgariga õppejõudude vahel võrdselt ära. Edgar jäi Argoga rabasse radardama ja Triinut ootama, kuid mina läksid JP-ga magnetvälja uurima. Muidugi oli küsimus, et kas lõunasöök ja vett on kaasas? Tudengitel oli ettenägelikult maitsestatud vett ja midagi söödavat, kuid õnneks õppejõud olid valmistunud.

Bussi juurde panime ühe magnetomeetri üles, mis stabiilselt hakkas välja tugevust mõõtma, teine anti minule ja nii jätsime radardajad rappa ja asusime teele. Muidugi enne minekut tuli mul kõik metallist esemed eemaldada naq käekell ja päikeseprillid, aga ka vöö jm. Oleks hommikul vaid seda teadnud…

Eesmärgiks oli jõuda välja maanteeni, ~12 km jalutuskäik. Radardajad pidi ära tegema ~poole platsist, et ülejäänud pool teine päev teha, lisaks oli vaja ka rabas natukese puurida. Magnetvälja tugevuse mõõtmine polnudki väga raske ülesanne – tuli vaid “latt” maha panna, ise natukese eemale seista ja kõhu peal oleval elektroonikakomponendil nuppu vajutada. Seejärel tuli ka GPS seadmesse punkti koordinaadid sisestada ja edasi liikuda. Taoline tegevus kordus iga ~100 meetri tagant. Käimine oli mõõda teed, vaid esialgu otsustasime lõigata ja üle põldude minna, sealjuures sai kasutada “teid”, mis kaardi peal olid olemas, kuid looduses oli veits keeruline neid üles leida – õnneks see oli vaid alguses. Lõunaks olime maantee ääres, aga kuna teadsime, et radardajatel läheb kauem, siis otsustasime tööülesandeid vahetada ja edasi minna. GPS kaardi järgi saime käia  vee peal, sest kaart näitas jõge sinna, kus tegelikult oli tee, mis oli jõe ääres. Kohaliku poe juures tekitasime elevust ja tundsin ennast vaatamisväärsusena, kui kõik mõõdakäijad silmitsesid mind pingsalt. Ületasime puutöökoja ja käisime mõõda vaikseid külateid, kus peamiselt saime häirida kohalikke koeri.

Samal ajal said radardajad nautida päikesepaistet tolmavas rabas. Triinu sai natukese palju päikest, kuid härrasmehed päästsid päeva. Argo ja Edgar vedasid vahetustega radarit ja Triinu oli ITi-naine.

Vahepeal sai omavahel ühendust võetud ja leppisime kokku, et mõõdame magnetvälja edasi kuni raba saab puuritud. Lõpuks kui olime juba lõpusirgel ja paar punkti vaja veel teha, saime kõne, et baas on maha võetud ja meile tullakse järgi – räägime perfektsest ajastusest?

Õhtul sõitsime Arbaverre ja õhtu kujunes naq ühes välipraksis ikka. Meiega ühines ka Tavo, kes kuulis esimese päeva töödest. Kõige tähtsam on siiski pildil nähtav ämblik – nimelt suutis siidrikorki (tühja) roninud ämblik ennast purju juua, seepeale endsime talle veel siidrit korgist. Peale seda tuigerdas ämblik laual ja proovis niiti laiali laotada, aga ta ei olnud väga edukas ja lõpuks oli sunnitud lahkuma, kui ta telefonide peal hakkas liialt mugavalt end tundma.

Kännu ämblik

Kännu ämblik

Õhtune kärusõit

Õhtune kärusõit

Teine päev oli üsna identne esimesele, ära vahetada vaid tööülesanded. Kui Argo läks Tallinnasse doktori kaitsmisele, siis teised läksid välitöid tegema. Seekord võttis JP kaasa Triinu ning mina jäin Tavo ja Edgariga rappa radardama. Siis hakkas(id) tööle ka fotograaf(id).

Magnetomeetria:

Masina kinnitamine

Masina kinnitamine

Magnetomeetria

Magnetomeetria

Ja radardamine:

Kuivus

Kuivus

Igal mehel oma masin

Igal mehel oma masin

Radardajad

Radardajad

Rabas töö käib

Rabas töö käib

Töö käib

Konsulteering

Päeva lõpetas see, kui rabas hakkas sadama ja pidime baasi maha võtma. Triinu ja JP olid samal ajal päikesepaistes ja neil oli raske uskuda, et meil sajab, küll märjad riided ja vähe puhtam buss olid indikaatorid küll (küll v-b võltsing, et puurima ei peaks).

Õhtul mängisime kaarte ja nautisime lisandiga vee võlusi.

Kaardid

Kaardid

Käib saun ja kaardimäng käsikäes

Käib saun ja kaardimäng käsikäes

Say

Say “Cheese”

Kolmas päev vahetasime töö asukohta ja seekord jäid mõlemad grupid üksteise lähedusse – ühel pool teed oli elektromeetria ja teisel pool seismika. Seekord panime masinad ja rajad koos üles.

Elektromeetria:

Kaablid...

Kaablid…

Itaallaste masinvärk

Itaallaste masinvärk

Kaablid, elektroodid...

Juhtmed

Juhtmestik

Juhtmestik

Kollektiiv nupulevajutus

Kollektiiv nupulevajutus

Seismika:

Vasara alus

Vasara alus

Geofonide ühendamine

Geofonide ühendamine

Geofonide mahapanek

Geofonide mahapanek

Seismika kaabel

Seismika kaabel

Operaator Kõps

Operaator Kõps

Seismika puhul pidi juhendaja näitama ka enda remondimehe oskusi, nimelt läks poole töö peal vasar katki! Okei, rohkem oli viga vasara külge kinnitatavas jublakas (tehniline termin ilmselgelt), aga peale tunnist puhkust läks kõik tagasi nii nagu enne oli ja töötas.

Vasara katsetus

Vasara katsetus

Vasaraparandus

Vasaraparandus

Valik pilte siis ka vasardamisest:

Tavo vasardus

Tavo vasardus

Vasardamine

Vasardamine

Argo näitab jõudu

Argo näitab jõudu

Tavo peksab

Tavo peksab

JP vasardab

JP vasardab

Argo peksab

Argo vasardab

Kõige tähtsam ülesanne ja arvutis paari nuppu vajutada oli minu ülesanne ja muidugi võtsin endale ametliku fotograafi tiitli ka, Triinu vahepeal konkureeris, kuid õnneks lahenes see ilma konfliktideta. 😀 .

Fotograaf 2.0

Fotograaf 2.0

Järgmine päev vahetasime tööülesandeid – Triinu ja Edgar vasardasid ja mina ja Tavo olime elektromeetria peal.

Viimane päev tegime kõik koos elektromeetriat üle potensiaalse AP oru, eks tulemused saab siis kui vastav aruanne on valmis.

Juhendaja tööpostil

Juhendaja tööpostil

Aga mis me siis veel tegime?

Sõbrad

Sõbrad

Hõivasime Edgari magamistoa/köögi

Hõivasime Edgari magamistoa/köögi

New look

New look

Muidugi Tuval on võimalus kuulata täpsemalt meie tegemistest ja näha rohkem fotomaterjali. Järgmine aasta magistrandid – minge välipraksi, siis saate aru ka kuidas masinad töötavad, välja näevad ja mida geofüüsika endast tegelikult kujutab 🙂 .

Seniks aga nautige suve, kuni seda veel on ja meeldetuletus – kooli alguseni on vähem kui kuu, kas pliiatsid ja suled on juba valmis? Ranits on ostetud? Kui ei, siis on viimane aeg külastada kaubanduskeskusi ja end kooliks valmis seada.

L.

Geoloogiline (kompleks)kaardistamine ehk kaevame, kaevame ja veel kord kaevame

8. juuni hommikul kogunesid 1. aasta magistrandid Chemikumi ette, et sealt saada veel viimased juhised ja praksiks vajalik varustus – labidad, puurid, muruniiduk ja esmaabipakk (ja muud vajalikku). Chemikumi ees valmistusid ka komplekspraksi sõitjad, kellega koos sai veel vajaminev poest toodud ja seejärel jätsime jumalaga. Praksi esimene ülesanne oli Hermannist läbi sõita ja juhendaja Päärn pidi esmalt enda oskusi demostreerima kraani vahetamisega. Samal ajal oli võimalik Tavol kodust läbi käia ja praksi alguse tähistamisks vahuveini tuua.

Ja nii me lahkusime Tartust – buss inimesi ja varustust pilgeni täis, sihtpunkt oli Käru, Rapla-Türi vahel – ühesõnaga suundusime Eesti keskele. Traditsiooniliselt oli esimese päeva ülesandeks sisse kolida, igaüks pidi endale magamiskoha otsima ja tuli vaadata, mis meil olemas on ja mida ei ole. Poereis, kus tuli endale eluks hädavajalik (loe:alkohol) ja toidumoon muretseda. Esimese päeva ülesanded olid pooleldi täidetud – sai kokku lepitud kohtumine päris juhendajatega aka Mutiga ja kõige tähtsam – kaasas oli 2 uut GPS-i ja tuli selgeks teha, kuidas need toimivad. Iga tüdruk sai endale oma, minul õnnestus saada üks tutikas kaardervärk, mis küll esialgu näitas üles jonnakust, kuid üsna pea muutus olukord rahulikuks ja masinavärk sai taltsutatud (või kasutajad said tööpõhimõttele pihta). Teiseks probleemiks oli gruppide moodustamine – Ä. kohaselt ” eeldan, et naisolevused jagunevad ühtlaselt” said “naisolevused” endale rühma valida. Nooreminstruktor Paiste kohaselt pidime nautima esimest õhtut, kui suudame veel poole ööni üleval olla ja tarbida lisandiga vett. We’ll see!!GrillimineVetsu kaevamine

Teine päev saime kokku Muti ja Errinaga Geoloogiakeskusest, nägime ära Varbola linnuse ja paljandiga, mis seal avanes.

Varbola

Seejärel jaotusime kaheks, kus juhendajate eestvedamisel sai töö kätte näidatud. Ega seal midagi keerulist polegi – labidaga auk kaevata, seda pildistada, kirjeldada ja siis auk kinni. Lihtne, kas pole? Kuna grupid olid suured, siis tööjaotus oli väga lihtne – oli 3 kaevajat/puurijat – Päärn, Krissu ja vPets, GPS/kirjutaja – Liina, kaart/kirjeldamine/fotograaf – Marian ja tööde juhataja Irina.

Kaevaja

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Õnneks jõudsid kõik rabast/metsast ilusasti elusalt välja. Kusjuures Päärna “sõbrad” lehmad olid väiga tuimad ikka – isegi leiva loopimise peale silm ei pilkunud. Väga tuimad ikka.

Õhtul oli vaja veel Türil käia, sest Namiibiast saabus veel viimne praksis osaleja – Kaarel. Juhendaja käsul pidi Kaarel järgmine päev labidamees olema. Veel oli õhtul tarvis käigud paika panna ja selleks tuli kaardilehti uurida (nähtavasti aitas ~95% vesi).

1. päeva lõpuks, kui komplekspraksist Ä. pidi ühendust võtma, oli meil juba kergelt hirmutav sõnum – “Me oleme proovinud amputatsiooni, enda põlema panemist ja elektrišokki.” Nii halvasti see algaski, kuid otsustasime selle teadmise esialgu enda teada hoida ja hoiatavaid signaale ei edastanud.

Õhtused kameraaltöödMariani saladus

Esimene päris tööpäev pidi olema kõige pikem. Mina olin koos Edgari ja Kaarliga sp on enamik pilte neist.

Kaeve   Kaeve kaevamine  TööjaotusKaeve 2 Kaeve 3SaunaõluTööpäeva lõpp

Saime bussi juures puhata ja bussis magada kuni teised jõudsid. Tore oli näha, et naabrivalve töötab, sest mingi aeg tegin silmad lahti, kui Edgar teatas, et mingi mees vaatab meie aknast sisse. Esialgu halva naljana tunduv ütlus vastas tõele – kohalik tuli uurima, et mis võõras buss see seisab seal, ümberringi tühje majasid – äkki oleme veel vargad? Vastusega, et oleme geoloogid, jäädi rahule.

Liivsavi või saviliiv ehk kameraaltööd

Õhtused kameraaltööd tähendasid GPS punktide ja vastavate kirjelduste kokku viimist. Oli ikka lõbus töö, eriti kui esialgu nooreminspektor tegi selgeks, et peame vahet tegema liivsavil, saviliival, savil, liival, savikal liival etc. Ja lõpuks oli kõik sorteerimata sete ehk…. ÕIGE! Moreen. 🙂 .

Järgnevad päevad kaevetööd jätkusid:

Kaevetööd Kaevame, kaevame, Kaevamine  Keave n Lambad ja geoloomad Lambad Töö käibKaeve n+1   Kaeve n+2Kaeve n+3EntusiasmDSC01172Kaeve n+4Saabas?Vabadus!

Nagu näha, siis kaevetööd jätkusid, õhtul nautisime seda, kui sai matkasaapad jalast visata, murule istuda ja avada kosutava maitsestatud vee, nooreminstruktor tegi kvaliteedikontrolli ja degusteeris kõike, mida pakutakse. Stabiilsel kõlas “psst”. Pildil on näha ka meie muruniiduk, millega oli tükiks ajaks tegevust.

Muruniidukist niipalju, et esialgu oli see mitte töötav, siis saime ta tööle, natukeseks. Parandustööd ja niitmine käisid käsikäes, probleem oli selles, et masinat seisma ei saanud jätta. Kui ta üks hetk enam tööle ei hakanud ja polnud enam ebavajalikke juppe, mida eemaldada – esialgu sai masinalt kõik ebavajalik eemaldatud – siis tuli pooleks murda sissevõtukanal? (mingi tähtis voolik oli). Ja seejärel kandsime masina maha – see ei hakka enam tööle. Ja teate, mis siis juhtus? Raisk, ta ikka hakkas tööle – ducktape ja superatack parandavad kõike ikka.
Lõpuks saigi vajalik ala niidetud ja muruniiduk korda tehtud. Aga siiski, oleme ju mosse parandamisega karastatud.

Õhtuti jõime teed,

Kvaliteedi kontroll Õhtune tee, Värska veega

Eks iga järgnev päev oli raskema algusega kui eelmine, Marian vast mäletab veel sedagi hommikut – aga tõsi, juhendaja oli lahkunud ja kontrolli polnud enam peal.

Marian ja kakud

Võib-olla kaevete piltidest nüüd aitabki, vanemad teavad isegi, mida tegime ja nooremad saavad seda ise kogeda. Valik pilte ka muust tegevusest.

Nagu näha, siis traditsioonilisi soorolle me ei hinda kõrgelt – me oleme siiski modernsed ja proovime ajaga kaasas käia.

Puude toomine Pudrutegu

Peale Päärna lahkumist, saime vabadust nautida vaid 1 õhtu, sest juba järgmine päev saime kokku Komplekspraksiga – Ä. & co.

Selleks ajaks olime leidnud juba lahenduse kõigile enda probleemidele – amputatsioon. Kui kuskilt valutab, siis vPets oli nõus abilisi aitama – Tavo sõrm, Liina jalg, Petsi pea? (rohke naq 50% pea hommikuti) jm., küll ahvatlevat pakkumist keegi vastu ei võtnud ning kõigi jäsemed jäid alles (küll vaevu).

Krissu makeover Muusikaline õhtuKui sauna sai, siis juhendaja juba magasVäike - M(arian)üüPoseerimine selgeMida teeb Ailar?Kvaliteedikontroll 2

Siiski mõne sõnaga viimasest tööpäevast, kui senised grupid lahutati osalselt ja asendati puuduvad liikmed 2. kursuse omadega. Mina ja Edgar pidime loovutama Kaarli, kuid vastu saime Gerdi ja Preediku – 2. kursuse kaevemasinad. Minule meeldis see päev kõige rohkem, sest seljakotti tahtis Gert vedada, sest lisandiga vesi oli vaja kuskile panna, kaevetööga tegeles 2. kursus ja Edgar tegeles endiselt orienteerumise, GPS ja praksi kroonika kirjutamisega.

Gert augus Kaeve Kontroll Teejuht

Ka 2. kursus elas ka kaardistamise ilusasti üle.

Käisime ka päikesetõusu vaatamas – päike tõuseb üle vPetsi varba.

Päikesetõus

Edasi kolisime Arbaverre,

Jätsipaus Magala

kus Komplekspraksi omad tutvusid puursüdamikega ja magistrandid ootasid Mutti/tegid kameraaltöid

PuursüdamikudKameraaltööd

Ja muidugi ei tasu ära unustada kaardimängu,

Kaardid

Eks õhtul toimus see, mis ikka,

Nelli teatajaKalamees VilluKaarli makeoverGert??Gert?

Ja lõpuks saime koju, elusalt. Kaval juhendaja, kes enda pooled asjad maha jättis, sai ka need nüüd tagasi, kui mind minema saadeti enda asjadega ja Tõnn lahkelt andis veel Päärna riideid, padja… Aga see selleks.

Grupipildi tegime ka, asukohaks Käru rongijaam

Meie Magistrandid

Peagi likvideerin enda võlad ja kirjutan ka geofüüsika välipraksist ning nooremad (vanemad) on kõik oodatud enda kogemustest kirjutama. Täpsemalt ja tsenseerimata versiooni on võimalik kuulata vaid kord – Tuval näeme raisk!

L:

Ellujäämine välipraksis ehk mida õigel geoloogil vaja on

Talv hakkab juba minema ja kevad ikka läheneb, ja ootusärevus on suur, sest lähenema hakkab ka väliprakside ja -tööde hooaeg. Selle hooaja alguse saabumise eel oleks vast mõistlik üle vaadata enda matksaapad ja magamiskotid ja kõik muu, mida vaja võiks minna….

 

Aga mis on see kõik, mida vaja võiks minna?

Selleks, et elu lihtsamaks teha, sai juba eelmise aasta lõpus, jõulupeo ootuses küsitletud Chemikumis inimesi, et mida peab üks geoloog välipraksi minnes kindlasti kaasa võtma ja nüüd, kui on veel mõned kuud aega enda varustus üle vaadata ja vajadusel täiendada, on just õige aeg see nimekiri avalikustada. Turvalisuse (eelkõige iseenda) eesmärgil ja isikukaitsele toetudes ei ole välja toodud inimesi, kelle jaoks nimetatud objekt on esimene/kõige tähtsam asi, mis kotti panna enne välitöödele/praktikale suundumist.

Ideaalse matkakoti sisu:

Termokruus
Trussikud ja sokid (mitte segi ajada Trussikuga – toim.)
Kitarr
Karupüksid
Soolatops
Digikas/fotokaamera
Peno
Saapad
Magamiskott
Primus
Välipäevik
Joogipudel
GPSiga telefon
Georadar/muu vajalik masin
Kondoomid
Padi
Luup
Kirjutusvahend
Pläsku
Lõunamaine
Pangakaart/sularaha
Soojad riided
Võileivad
Šokolaad
Taskunuga
Suitsuvaru
Lemmikkirves

Ja muidugi, mis kõige tähtsam: VASAR JA PIIRITUS!!

PS: Kui miskit nimekirjast välja jäi ja keegi leiab, et see tuleks tingimata siia lisada, siis andke vaid teada.

Kui tekib teine küsimus, et mis järjekorras peaks need kotti panema, siis võimalusi on mitmeid. Võiks ju suuruse järjekorras panna, alustada suuremast näiteks, või hoopis tuleks tähtsuse järjekorras kõik sinna ilusti panna? Mõni targem professor võib õelda, et tähtis on kindel ja (geoloogilises) ajas muutumatu järjekord: Kõige põhjas on sandaalid, siis magamiskott ja peno… Ja edasi, küsite? Rohkem ta ei õelnud, aga võib-olla muude järjekord polegi nii oluline…

Igal juhul vast saite ideid juurde, mida suveks vaja endale osta, võib-olla tuleb alustada hoopis uue matkakoti soetamisega, sest ometi on asju palju… Suvi on tulemas, on ka sünnipäevad veel inimestel ees – äkki just see nimekiri aitab kaasa kingituse valimisele… See omakorda tuletab meelde – PALJU ÕNNE TRIINE!!

Nüüd on veel aega Mootorrattur hiireks digimuutuda ja Marsilt tagasi tulla, sest täna tähistab II kursus enda ekvaatorit!!

L.

 

 

See pole indikaator ehk Tähetolmu välipraktikum 2015

Ma eeldan, et enamik selle blogi lugejatest on vähemalt korra tähetolmu praksis osalenud ja edukalt läbinud, samamoodi on sellest olnud võimalus lugeda läbi vaatleja silmade, siis seekord kirjutas tähetolmu praktikumist rebane – Juss.

Oli neljapäev, 20.veebruar. Tormasin digitaalmaali praksist linna poole. Kell tiksus aina lähemale kaheksale õhtul. Retk Vanemuise künkast üles võttis täitsa võhmale. Vaatasin kella. Veel viis minutit. Ma jõuan õigeks ajaks, mõtlesin ma. 19:57 jõudsin ma Vanemuise 46 ette. Ees laiutas tühjus – kedagi veel polnud. Jäin ootama. Ah, et mida ma ootasin? Eks ikka tähetolmu praksi.

Õige pea kogunes meid oma kümmekond. Tantsusammud veel värskelt meeles, jõudis kohale ka minu kaasrebane Kalle. Sirvisime artiklit, mida nägime küll esimest korda. Algaski aasta 2015 tähetolmu praks. Juhendajateks olid seltsimehed Junn ja Päärn, kes viisid meid lund otsima. Esimese lumepaljandi valisime Hurda pargis. Õpetati katsemeetodeid. Mina tegin usinalt märkmeid katsetulemuste kohta, Kalle valmistas aga proove ette. Lisasime proovile lahustit ja indikaatriksit ning uurisime proovi. Kas krudiseb? Professionaalid leidsid, et mõni proov kolmest ikka krudises küll. Mina küll veel aru ei saanud. Mis mõttes krudiseb?

Edasi viis meie tee Tiigi paljandini. Mina olin äpu ja ei julgenud jääle ronida. Veekirme tiigijääl hirmutas ära. Aga proovid said võetud, märkmed tehtud. Kolm proovi väga naljalt ei krudisenudki. Läksime edasi mäenõlvale Vallikraavi tänava ja Liivi 2 õppehoone vahel. Siin asus Tagimeeste paljand. Krudisemisel ikka veel mustrit ei olnud. Neljas oli Tähetorni paljand. Mõtlesin, et kui kuskil üldse on mikrometeoriidi tükikesi või poorset kosmilist tolmu, siis seda Tähetorni lähedal. Tead, krudiseski rohkem. Mõõtsime ka praktikal osalejate nägude elektrijuhtivust. Minu näidud olid küll kõvasti miinustes. Kallel oli juba päris lõbus meel. Läksime siis uurima Pirogovi paljandit. Seal ikka ei tahtnud väga krudiseda. Olime kõik natuke nördinud, aga tuju oli hea.

Järgnes tulemuste analüüs Püssirohu Keldris. Kaarel, Päärn ja Kalle soojendasid end üles tujuka pulli seljas, me rüüpasime seni Püssi punast ja täitsime kõhtu küüslauguleibadega. Päris hää oli. Pärast seda, kui pool punast oli kõhus ja teise poole Henri mulle ja Liinale sülle suutis ajada…nojah, ega need graafikud väga välja ei tulnud. Tegin enda meelest väga uhked pirukagraafikud. Siis tegelesin oma telefoni kuivatamisega õlust. Ja natuke aitasin Kallel ka meie halbu graafikuid teha. Heh. Ma ausalt ei taha nendest rohkem rääkida. Eks nad ühed rebasegraafikud olid.

Südaöö paiku läksime Kallega koju. Või noh, ta läks kuhugi pidusse edasi ja ma läksin koju. Peab tunnistama, et enne praksi olin ma pahane mis pahane. Väsimus kimbutas kohutavalt, pikk päev oli olnud ja kodus oli vaja kohutavalt palju asju teha. Aga muhe oli. Geoloogid on ikka vägev rahvas.

 

Kui kellegil on pildimaterjali sellest õhtust, mida lisada, võiks teada anda 🙂 .

L.