Ka see aasta anti parimate õppejõudude tiitleid.
Geoloogide ja keskkonnatehnoloogide hulgas on nii palju häid õppejõude, et valiti välja 2 parimat.
Ja nendeks on:
Riho Mõtlep
Kalle Kirsimäe
Palju õnne parimatele!!
Asjakohane on nüüd tudengite nimel kõiki õppejõude tänada tubli töö eest, mis innustab meid paremini õppima.
Aitäh 🙂 .
Liina
Kui lumi lõpuks Tartusse jõudis, oli geoloogide jõulupidu juba lõppenud. Lumetu jõuluilma tähistamiseks oli meil seekord temaatikaks populaarsust koguv “jõulufilm” “Must Alpinist” ja iga kursus tegi temaatilise ettekande. Populaarsust kogub film, mida kasutasid ära mitmedki kursused, kuid oli ka traditsioonilist laulu ja muusikat… küll näidendit pole enam ammu näinud…
Pidu oli tore: sai süüa, sai juua ja sai meelelahutust, lõpuks esines Eterniit ja kingitused sai kätte Musta Alpinisti käest.
Seekord suutsid ka kõrgema positsiooniga pidulised ennast ilusti üleval pidada, samamoodi nagu nooremadki.
Süüa oli piisavalt, siidrit ka, kuid hõõgveiniga pipardati, aga ega see pidu ei takistanud.
Nagu ikka oli jõulukinke liiga palju ja lõpuks jäi nii mõnigi üksinda peoruumi, kui omanik oli ammu juba lahkunud. Samamoodi oli peo lõpus üleliigseid jopesid ja salle…
Kõige suurem üllatus oli muidugi Mariani kohalolek – teda oodati alles paar päeva peale jõulupidu, kuid Islandil karastunud magistrant tegi kõigile tünga ja ilmus jõulupeole. Vähemalt oli tegemist positiivse üllatusega… nüüd tuleb vaid oodata, millal Ailar Tšehhist tagasi tuleb ja mõnele üritusele ära eksib.
Pidu kestis varajaste hommikutundideni ja seejärel mindi edasi Rüütli tänavat/Zavoodi vallutama või koju peavalu ootama… Järgmine aasta uuesti igal juhul.
Head vana aasta lõppu teile ja uuel aastal uue hooga!!
L.
Üritustevoo lõpetab aasta 2015 Tuva pidu, mis seekord kujunes vähe teistsuguseks.
Seekord tegelesid toidu valmistamisega hoopis rebased ja traditsioonilise tatra asemel sai hoopis mulgiputru.
Kuna kõige noorem ehk Kalle (väike) ei jõudnud peo alguseks kohale alustasime ettekandeid vanematest. Rääkisid Kaarel Namiibiast, Timmu Hiinast, Sigrid Islandilt (ja tervitame Mariani, kellele Island väga meeldis ja sinna maha jäi), Tõnn Tšehhist ja kaevamisõpetusest, Kalle (vana) Markost, Liina geofüüsikast, Kalle topograafiast (kumb on siis parem – geoloogia või geograafia – onu Raivo teab vastust) jm tegelased, keda siinkohal pole meeles ära nimetada. Igal juhul ettekandeid oli ikka väga palju ja seekord vana olijat polnud – rääkisime vaid enda reisidest ja muudest välipraksidest.
Ka viimane viiner oli seekord ülipikk ning tavapärane peakorraldaja väsis juba ettekannete lõpus ära ning viimase viineri ajal põõnas mõnuga. Ilmselt kõigil oli mängu lõpuks küllaltki kama ning viimseid viinereid. Juba etteteades oli auhinnaks ka Lõunamaine, kuid seda Krissu seekord endale ei saanud.
Paraku saabas tuleb üle anda posttuumselt, sest aasta 2014 sisseastunutest ei ole kedagi enam alles (Kalle väike astus sisse aastal 2013 ja läks koheselt riiki teenima ning õpinguid alustas 2014 – toim.) ja seega tuleb saabas saata erru.
Kalle sai küll lohutusauhinna – uue saapa.
Nagu õeldakse, siis pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna ja nii ka see pilt. Ilmselgelt Tõnn on kade, sest tema ju enda aastal saabast ei saanud ja nüüd ei lasknud kadedusest Kallet üksinda pildistada. Jep, ilmselt nii ongi.
Eriauhinna – ämbri sai Timmu, sest väidetavalt on ta piisavalt ämbrisse astunud see aasta. Ometi on tegemist väga tõsise mehega.
Viimane eriauhind “Härd-Röck” tuli minule, küll segaseks jäi see, mille eest selle endale sain aga igal juhul oli auhinnaks ämbritäis kive. Eeldatavasti koristasid korraldajad enda riiuleid või laboreid… Igal juhul aitäh.
Kas pole mitte irooniline, et kõik auhinnad läksid saarlastele? Tegemist tundub olevat vandenõuga…
Ja nagu näha, siis kõik on väga abivalmid, näiteks kui Krissu (käi perse) pidi oma salli(?) otsima, oli Kaarel valmis asendama nagi, kuhu Krissu sai kõigi üleriided visata kuni ta oma salli üles leidis. Tundub, et Kaarel pole pahane (pahameel saabus alles siis, kui ta teada sai miks ta riietepuud pidi mängima).
Tegin ka pilti rebane Maritest, kes poosetas kuulsa magaja taustal, kelle suure tsensuuri tõttu välja lõikasin.
Pidu kestis varajaste hommikutundideni ja viimased magajad aka Petsi ja Mardi sain alles 5 ajal üles. Peaks mainima, et Pets on väga tusane, kui teda ärata, hea, et kallale ei tulnud, või asi oli lihtsalt minus.
Igal juhul oli tore, järgmine aasta jälle 🙂 .
L.
Seekordne geo-geko jalka toimus 28. oktoobril Miina Härma staadionil. Mäng toimus ajal, mil maa oli juba külmetanud ja väljakule tulles oleksid uisud parajad olnud hoopis.
Avapoolajal said geograafid oma mängu väga hästi toimima ja vaatamata vastupanule, lõid mõned väravad, no nii 5 tükki Kaarli selja taha. Oh jah…
Teine poolaeg algas geoloogide domineerimisega ja peagi oli seis juba 5:3, peale Villu ja Armini väravaid. Siiski ründasid geograafid edasi ja seisuks sai 6:3, kuid Villu võitles edasi ja sooritas hat-trick’i mille tulemusel oli seis 6:4 ja nii see mäng lõppeski. Järgmine aasta võidame kindlasti ja teeme trennigi 🙂 .
Mängi parimaks mängijaks kuulutati järjekordselt Villu, isegi geograafid tunnistasid meie staari paremust.
Geoloogidest mängisid: Kaarel (Kiisu), Armin (1), Mart (C), Gaša, Gert, Villu (3), Tavo, Kalle (väike), Lennart, Riho, Marju, Liina
Kui keegi meelest läks, siis andke andeks, tegemist oli tahtliku veaga 🙂 .
Mängijate nimel tänan kisakoori, kes ennastsalgavalt enda häält proovisid ära karjuda, kuigi peaks mainima, et vaatamata uutele muusikainstrumentidele, on inimeste karjumine üha vaiksemaks muutunud… Järgmine aasta harjutame seda ka 🙂 .
Pärast sai sauna ja üle pika aja Zavoodi minna…
See oli päev peale Luha pidu, kell 7 hommikul kui 2. aasta magistrandid asusid teele Tšehhi suunas. Väljaminek viibis vähe, kuna paar inimest magasid sisse, aga õnneks said kõik autosse ja sihtpunktiks oli Tšehhi – Praha.
Peaks mainima, et esimene päev oli tore teleportatsioon – istud Tartus bussi, paned silmad kinni ja ärkad üles juba Lätis, suled silmad uuesti ja oledki Leedus. Seejärel ärkad üles Poolas, suled uuesti silmad, aga oled ikka Poolas… ja endiselt Poola. Päeval oli nii mõnelgi veel kotis Luhast üle jäänud alkohoolset jooki, millega sai enda pead parandada või oli lihtsalt Eestist midagi kaasa võetud selleks puhuks.
Poola, see tore maa, mis toodab torumehi tervele maailmale ja siis tuleb küsida, et mis kujulised vorstid seal ka on? Ikka torukujulised. Eks need toruvorstid toitsid meie seltskonda Lätist Poolani terve päeva. Õnneks või õnnetuseks jõudsime Varssavisse küll õhtuhämaruses, kuid Kesk-Euroopas oli sel ajal kuumalaine, ehk õhtul 10 ajal oli väljas endiselt 29 kraadi, kohutavalt palav võrreldes hommikuse sombuse Tartuga. Koheselt avastasime ka Poola toidupoodi, kus nii mõnigi leidis odavat alkoholi ja puuvilju. Üllatuslikult oli vesi kõige raskem asi, mida otsida, sest valik oli suur ja palju oli magusat, gaseeritud või lihtsalt mingi kahtlase maitsega valikuid. Õhtul saime juba degusteerida kohalikku toitu ja jooki. 
Teine päev alustasime sõitu Varssavist ja jõudsime Tšehhi, kus meie ööbimiskohaks oli Praha lähedal asuv väike asula(?) Bezdéz. Tore väike kohake kunagise vulkaani all, mille otsas on vana linnus. Esimene päev vaatasime juba mäest üles ja oli kindel plaan see loss ära vallutada. Kuigi kõige suurema tähelepanu sai esmalt kohalik pubi, kus kõigi üllatuseks sai maksta vais sulas. Aga õlu maksis 30 kohalikku ehk veits üle 1 euro. Õllejoojate paradiis indeed! Aga paar pilti meie ööbimiskohast – meil oli bassein ja grill ja pesumasin ja korralik köök ja teler ja lauamängud ja… Tõsine luksus ikka!!
Esimene päev Tšehhis oli tutvumine Prahaga. Esialgu käisime kohalikus ülikoolis Geoloogia osakonnas, kus Petr andis meile kiirkursuse Tšehhi geoloogiasse. Sealt läksime botaanikaaeda, kus oli ka geoloogia osakond, kus olid eksponeeritud erinevad kivimid eri Tšehhi osadest. Ja kui Eesti geoloogia tundus raske, siis Tšehhi on korralik segapuder. Panen Tšehhi geoloogilise kaardi siia juurde, et seda demostreerida ja sellega ma geoloogia osa enam-vähem ka lõpetaks.
Ülejäänud päev Prahas oli vabakava ja seltskond jagunes kiiresti kaheks – õllesõbrad ja veininautijad. Mina oli veiniseltskonnas, sp pildid ka sellest seltskonnast. Õllesõbrad läksid kiresti pubisse ja sealt edasi – 6-7 vms pubi said ära külastatud selle ajaga. Veinisõbrad läksid esmalt veinipoodi, seejärel leidsime väikse siidripoe ja tutvusime Praha vaatamisväärsustega (ja liiklusmärkidega).
Aga kõig toredam koht, mille leidsime oli Trilobiidi restoran, kus käisime värkendavat jooki nautimas. Siinjuures mainin ära, et ärge sealt jäätisekokteili küll ostke.
Alates teisest päevast õppisime ka geoloogiat. Kui mina veel esimene päev proovisin kirjutada Eesti keeles, siis mingi hetk loobusin ja eks meil kõigil võis see konspekt oli segu eesti-ingilise-tšehhi keeltest. Eriti meeldis see, et kohalikud terminid kohanimed on igas kohas suhteliselt erinevalt kirjutatud ja lõpus esinevad lihtsalt mingid lühendid, millest v-b enam arugi ei saa, aga siis tundus hea mõte olevat. Siinjuures siis väike valik pilte Tšehhi geoloogiast. Kui Ailar veebruaris vms tagasi tuleb, siis äkki ta on nõus pikemalt rääkima.
Kellel tekib suurem huvi geoloogia ja piltide vastu võib konsulteerida minu või kellegi teisega, kes selle reisi kaasa tegi.
Veel tuleb ära mainida, et süüa sai hästi, burgerid olid väga head ja degusteerisime ka odavat tekiilat… Pildid räägivad enda eest..
Selle Bezdéz’i kindluse vallutasime ka ära,
Ja muidugi ei saa mainimata jätta viinamarju, mida saime natukese võtta tee äärest.
Tundub, et ongi kõik sellest reisist. Kokkuvõttes geoloogia oli ilus ja huvitav, alkohol oli odav ja Ailarile meeldis see niivõrd, et tema meiega tagasi ei tulnudki.
Ja kui Krissu (minu suur eeskuju blogimises) kirjutas aastaid tagasi, et enne Saksamaad polnud midagi pildistada, siis võibolla nüüd saab ümber lükatud selle ja leidsime, et on ikka midagi pildistada 🙂 .
L.
Geoloogi blogi 