Geo-geo ekvaator 2015

Juba 10. märtsil toimus seekordne geo-geo ekvaator Royal Riders MC klubis nagu aasta varemgi.

Seekordseks stiiliks olid ehitajad, möödistajad, kaardistajad. Keegi küll digitahhümeetrit ega mensulit kaasa ei võtnud, kuid kohal olid helkurvestide, kiivrite ja kaartidega kaardistajad, samamoodi oli näha kameraaltööde tegijaid ning eriti stiilseid teetöölisi (nt: Kaarel).

Esimest korda ajaloos(?) oli ka geoloogia II kursus 100% esindatud, küll pisikese hilinemisega, aga geoloogilises ajas ei oma see mingit tähtsust. Aukülalisega soovis pilti ka Marian, kellel oli tegemist I ekvaatoriga, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Palju õnne (väiksele) Kallele, kellel on ka ekvaator nüüd (kuu aega tagasi) ületatud.

Toimusid seltskonnamängud nagu limbo, mille võitja on paraku blogi toimetusele teadmata, kuid osalejate hulgas oli nii geolooge, geograafe, gekosi kui ka ökoloog(e).

Lisaks sai eriauhinna ka parima kostüümiga osaleja, kelleks oli Betti. Tema oli kehastunud Lamberit kooniliseks projektsiooniks (või midagi sellist).

Pidu oli tore – kõik soovijad said külastada mõnusat sauna, mängida piljardit ja tantsuplatsil oskustega hiilata või lihtsalt nautida head seltskonda ja laua taga juttu puhuda.

^0CFA6763E932FA5B01A767B618593AAE42C7FFFDB26F99D7DF^pimgpsh_fullsize_distr^ABD51FF3C81E74A588AC7BFCD2D5B6B05B1B863AAC7EF21F40^pimgpsh_fullsize_distr

Igal juhul oli tore üritus, mille lõppfaasis olid geoloogid-tehnoloogid tantsulava vallutanud ja pidu kestis varajaste hommikutundideni.

Pildid on leitavad:
https://photos.google.com/share/AF1QipMluIx3FV881SFhnnFs0dVlKaFva9Kja_m47V2Gq0udxaPE9I073jinxDyhFwqb9w?key=ZTZZTG5zdnl3ZzZvYUFSRzBjZ2p1cTloN1RpTk53

L.

Jõulupidu 2015

Kui lumi lõpuks Tartusse jõudis, oli geoloogide jõulupidu juba lõppenud. Lumetu jõuluilma tähistamiseks oli meil seekord temaatikaks populaarsust koguv “jõulufilm” “Must Alpinist” ja iga kursus tegi temaatilise ettekande. Populaarsust kogub film, mida kasutasid ära mitmedki kursused, kuid oli ka traditsioonilist laulu ja muusikat… küll näidendit pole enam ammu näinud…

Pidu oli tore: sai süüa, sai juua ja sai meelelahutust, lõpuks esines Eterniit ja kingitused sai kätte Musta Alpinisti käest.

Seekord suutsid ka kõrgema positsiooniga pidulised ennast ilusti üleval pidada, samamoodi nagu nooremadki.

Süüa oli piisavalt, siidrit ka, kuid hõõgveiniga pipardati, aga ega see pidu ei takistanud.

Nagu ikka oli jõulukinke liiga palju ja lõpuks jäi nii mõnigi üksinda peoruumi, kui omanik oli ammu juba lahkunud. Samamoodi oli peo lõpus üleliigseid jopesid ja salle…

Kõige suurem üllatus oli muidugi Mariani kohalolek – teda oodati alles paar päeva peale jõulupidu, kuid Islandil karastunud magistrant tegi kõigile tünga ja ilmus jõulupeole. Vähemalt oli tegemist positiivse üllatusega… nüüd tuleb vaid oodata, millal Ailar Tšehhist tagasi tuleb ja mõnele üritusele ära eksib.

Pidu kestis varajaste hommikutundideni ja seejärel mindi edasi Rüütli tänavat/Zavoodi vallutama või koju peavalu ootama… Järgmine aasta uuesti igal juhul.

Head vana aasta lõppu teile ja uuel aastal uue hooga!!
L.