Geoloog võidab niikuinii, selles pole kahtlustki ehk Geo-geo jalka 2017

See oli novembri kuu esimene õhtu, kui geoloogid ja geograafid kogunesid Miina Härma jalgpallistaadionile, et maha pidada järjekordne geo-geo(geko) jalgpallilahing. Olustik oli mänguks sobilik – vahepeal maha sadanud lumi oli kadunud, taevast ei sadanud midagi alla ja õhtu hämaruses oli jalgpallistaadion valgustatud.

Mäng algas rahulikult, peamiselt mängiti geograafide poolel – geoloogid olid aktiivselt ründamas, küll väravat pidi veel ootama, aga siis see tuli. 1:0 geoloogide kasuks, värava autor Viljar. Mäng järkus geoloogide domineerimisega ja vaatamata geograafide vastuväravale ja nende väravavahi tõrjetele, oli poolajal seis 3:1 – geoloogide kasuks. Kõik väravad lõi Viljar. Geograafide värava lõi Mait, mis selgus algus hiljem, vahepeal olid geoloogide fännid aga kindlad, et oli löödud omavärav, sest geograafid sel õhtul ei skoori.

Eufooria! Kas tõesti lõpuks ometi on geoloogidel jalgpallitiim, mis suudab geograafidele vastu seista? Kõik märgid viitasid sellele.

Teine poolaeg jätkus geoloogide domineerimisega, geograafidel oli raskusi kaitses ja geoloogia väravavahil ja kaitsjatel oli kerge päev. Geoloogide kaitseliin hoidis geograafide rünnakuid kontrolli all ja mõned korrad, mil väravavaht pidi mängu sekkuma, sai ta suurepäraselt hakkama. Samal ajal suutsid geoloogid teha mitmeid pealelööke, ehitada rünnakuid ja lüüa veel 3 väravat.

Kui lõpuvile kõlas oli (mõttelisel) tablool  seis 6:1 geoloogide kasuks. Super!

Meie suurimaks väravakütiks oli Villu, kes lõi 4 ja sellega võib blogitoimetus valida tema selle mängu parimaks mängijaks.

Geoloogide (gekode) eest jooksid platsile: Daniel, Marcus, Imre, Viljar, Marko, Markus, Rasmus, Madis, Mart, Lennart ja Gert.

Pildil tublid mängijad ja Ailar.

Igal juhul tore, et meid nii palju kohal oli omasid toetamas, kiitus mängijatele ja loodetavasti saab nüüd tagasi võidulainele peale aastaid kestnud kaotuste seeriat.

Fännid, toetajad, mängijad kõik üheskoos.

Peale mängu sai sauna (geograafid mängus juba said seda tunda) ja vabas vormis mängu analüüsida. Mängu seisule ja suurele vastasseisule vaatamata suutsid geoloogid ja geograafid saunas sõbralikult koos käia ja õhtu kakluseta lõpetada.

Samal ajal toimus ka Meistrite liiga mäng, kus Liverpooli eest jooksis väljakul ka Ragnar Klavan – seis 3:0 Liverpooli kasuks.

Aga nautige sügist, kuni seda veel on ja kohtume juba järgmisel geo-geol! 🙂

Liina

Rebaseurgude külastus

Oli 7. september, kell oli saanud seitse ning kogunemispaigaks seekord Tiigi 14 ühikas. Üheskoos võeti ette jalutuskäik Tartu linna vahel, et tutvuda veel lähemalt uute rebastega, täpsemalt nende urgudega. Sel korral on meenutusi igast urust!

Markus: Daniel helistas mulle mingi kella 19 paiku ja ütles, et lähme retrole. Ütlesin, et ei viitsi täna, homme Tallinna jne ja siis ta ütles, et: “Aa me juba su maja ees ootame”. Siis ma mõtlesin, et okei, kuidas nad teavad, kus ma elan. Vaatasin aknast välja, seal oli mingi 20 inimest ja siis ütlesin, et ok ma tulen, anna 5 min. Alla jõudes öeldi, et me tulime sulle külla. Siis ma olin suht kohkunud, aga lasin sisse. Sees külastati meeleldi wc-d. Kuna mul on suht väike korter, siis terve korter oli inimesi täis, ma olin köögi osa pool ja vastasin nende küsimustele. Siis läksime edasi Marko juurde.

Marko: Rebaseurgude külastus tuli mulle täieliku üllatusena. Eriti veel selle tõttu, et ma magasin sellel hetkel, kui nad mulle ukse taha ilmusid. Ma ei saanud mitte midagi aru, kui ma ukse avasin ja nägin koridoris 5 inimest. Aga see polnud veel kõik, sest järgmise hetke jooksul valgus mu eluruumidesse umbes 20 inimest ja mul oli klots nii koos, et ma tahtsin küsida: “What year is it?”. Tuli välja, et nad olid mu ukse taga tükk aega prõmminud ja ma avasin ukse just sellel hetkel, kui nad ära hakkasid minema. Ausõna, kui ma magan, siis võib korteri tühjaks ka varastada. Õnnelik juhus, et ma läbi une kuulsin seda. Päris šokeeriv sündmus oli, aga tagantjärele mõeldes ülikõva. Sain mingit nodi ja vastanud mõnedele küsimustele, liikusime me edasi Mordorisse, Hille-Riini ühikatuppa. Maja näeb väljast päris hea välja, aga sisse minnes on tunne, et keegi süstib nurgataga parasjagu natuke liiga palju fentanüüli endale veeni. Ma poleks imestanud, kui kuskilt keldripoolt oleks kuulda olnud kellegi karjeid.

Hille-Riin: Ma pidin sõbraga tegelikult algselt kokku saama ja olin teisel pool teed Konsumi vastas, kui märkasin Maritet ja temaga oli mingi kamp ka kaasas. Ma ei julgenud väga vaadata nende poole, mõtlesin, et äkki on jälle mingi ala Luha taoline pidu, ja sõbraga oli ka juba kokku lepitud. Nõme samas oleks olnud ära öelda ka neile ja siis ma läksingi edasi, aga üks vanem geoloog sõitis rattaga järgi mulle ja ütles, et nad tulevad mulle külla ja eks ma veits segaduses ja üllatunud olin. Arvan et teised said ka šoki, kui Narva mnt 89 seest nägid, aga kuna see oli väga tore üritus ja tahtsin ka ikka need ilusamad ühikad oma silmaga üle vaadata ja hiljem patja nutta, et ma nii koledas ühikas elama pean, siis ma lükkasin sõbraga kohtamise edasi hilisemale kellaajale ning läksin ka kaasa.

Imre: No põhimõtteliselt, ma otsustasin mingi 1 tund varem, et täna ma puhkan, ei saa kellegiga kokku jne. Läksin 2 sõbraga lihtsalt alla ping pong mängima. Järsku vaatan chatti, et Marko ja Markus küsivad, kus olen ja siis lõpuks Marko helistas ja ütles, et nad on mul ukse taga. Ma alguses mõtlesin, et kuidas ja siis mõtlesin, et miks. Lähen mina üles, eeldan, et Marko ja Markus seal kahekesi ootavad. Noooooope. 20+ inimest tuimalt tahavad külla tulla. No eks ma lasin nad sisse nagu viisakas inimene ikka, ütlesin oma toakaaslasele, et nüüd on kellad ja vastasin rõõmsa Stefi küsimustele. Aa ja vahepeal tuli kuri majajuhataja ka rääkima, kuna soovis vist ühineda potentsiaalse peoga. Sealt liikusime edasi Raini juurde.

Edasist õhtu käiku meenutab Imre.

Raini ukse taha pääsemine ei olnud kuigi keerukas. Rain ise hiljem ütles, et ta peaaegu isegi ei avanud ust ja oleks rahulikult oma õhtut edasi nautinud. Aga õnneks ta avas ja eks me sadasime kõik sisse ning avastasime, et tal tüdruk külas. Ei imesta, miks ta ust ei tahtnud avada. Aga õnneks kõik oli okei ja igaüks sai ühe krõpsu. Rain ilusti konkreetselt vastas küsimustele ja liikusime edasi. Rain võttis tüdruku ka kaasa.

Järgmine ohver oli Gloria, kes oli täiesti sisse laskmise vastu, ta üldse ei tahtnud kedagi sisse lasta. Põhjuseks see, et kell oli palju ja ta toakaaslane tuli just pesemast + nad tahtsid ise edasi peole minna. Aga lõpuks lasti meid sisse ja seal vastas Gloria juba traditsioonilistele küsimustele ja näitas meile Craniumi. Ta toakaaslane muidugi ootas, et me ära läheksime ja ega me väga kaua ei olnudki.

Sealt edasi läksime kõik koos Piro parki, kus natuke joodi, räägiti juttu ja jagati kasulikku infot (keemia alused). Sealt liikusime Zavoodi, kus ka räägiti juttu ja lõpuks läksid kõik tagasi oma kodudesse.

 

Eelika

Geo-Geo jalka ’16

Juba mitu nädalat tagasi toimu kevadine geo-geo jalkamatš, tean küll, et korrektne on õelda, geo-geo/geko, kuid kuna platsil olid vaid puhtatõulised geoloogid-geograafid võtan endale vabaduse kasutada traditsioonilist nime.

Kuna loetud päevad enne mängu tuli kurb uudis ühe geko rebase kohta, mängisid kõik mustade lintidega ning lindistatud olid ka enamik pealtvaatajatest.

Nagu ammu teada, on geograafide näol tegemist suuremate sportlastega, seega ei tulnud üllatusena hõredad geoloogide read ja veidi tihedamad geograafide omad.

Geoloogidest mängijaid oli täpselt 7, mis oligi vajalik arv ehk mäng ilma vahetusteta. Väljakul olid: Päärn (VV), Tavo, Tormi, Gert, Gaša, Mart ja Liina. Puudu olid nii mõnedki viimaste aastate põhimängijad, mis oli geoloogide tiimile hoobiks, kuna mängu tulid kõik, kes olid mänguvalmis (loe: häda korral platsile minema).

Geograafe oli 7 + 2, kuid nende nimed ei olegi vast olulised (ja antud hetkel blogitoimetusele mitte teadaolevad).

Mainiks ära, et mõlemal võistkonnal puudus funktsioneeriv kisakoor, kes oleks julgustanud ja ergutanud mängijaid lauluga, küll geoloogidel olid kaasas muusikainstrumendid, mida vahepeal mängiti.

Seisust ka natuke. Kuuldavasti lõid geograafid Päärna selja taha vähemalt 13-14 palli, millest fikseeriti 11. Geoloogidel nii palju väravadi ei õnnestunud lüüa, vaid mängu viimastel minutitel õnnestus purustada geograafide väravavahi soovunelm lõpetada mäng puhta lehega ning üks auvärav siiski sündis pooleldi segadusest vastaste karistuala piiril, kaitse eksimusest ja geoloogide ründaja täpselt sooritatud pealelöögist peale mitmeid eksimusi (ehk seis oleks võinud olla vabalt 11-4).

Seega jäi seisuks 11-1, geoloogide auvärvava autoriks oli Liina.
Lisan juurde, et mängu alguses tühistati palju tähelepanu saanud “naiste reegel”, mille kohaselt oleks naiste väravad andnud 2 punkti – elagu sooline võrdsus.

Geograafid valisid küll enda parima mängia ära, kuid see ei takista Geoloogi blogi toimetusel sama  tegemast.
Ühehäälselt valiti parimaks mängijaks GAŠKOV, M.
Eraldi tuleb välja tuua ka Päärn, kes vaatamata mängu seisule tegi väravas head tööd, sest enamasti oli tal vaja vastu seista 1:1 olukordadele, kus ta tegi mitmeid häid tõrjeid, mille nimel ohverdas Päärn enda tervist.
Veel paistis silma Tavo oma ninjalike liigutustega kaitsetöös – tehniliste oskuste eripreemia.
Teiseks vigaseks oli Tormi, kes jalad katki jooksis ning keskväljal/kaitses tubli tööd tegi.
Kiitus Gerdile korraldamise ja hea mängu eest.

Kuna enda kiitmise/laitmise eest võib blogitoimetusele ametlik kaebus tulla, jätan enda mängu kommenteerimata, kes kohal oli nägid seda piisavalt.

Ega muud polegi õelda – mäng oli tore, sporti sai teha ning järgmine hommik oli jälle meeldiv seminaril osaleda.

Proovime sügisel uuesti.

L.

Geo-Geo/Geko jalka 2015

Seekordne geo-geko jalka toimus 28. oktoobril Miina Härma staadionil. Mäng toimus ajal, mil maa oli juba külmetanud ja väljakule tulles oleksid uisud parajad olnud hoopis.

Avapoolajal said geograafid oma mängu väga hästi toimima ja vaatamata vastupanule, lõid mõned väravad, no nii 5 tükki Kaarli selja taha. Oh jah…

Teine poolaeg algas geoloogide domineerimisega ja peagi oli seis juba 5:3, peale Villu ja Armini väravaid. Siiski ründasid geograafid edasi ja seisuks sai 6:3, kuid Villu võitles edasi ja sooritas hat-trick’i mille tulemusel oli seis 6:4 ja nii see mäng lõppeski. Järgmine aasta võidame kindlasti ja teeme trennigi 🙂 .

Mängi parimaks mängijaks kuulutati järjekordselt Villu, isegi geograafid tunnistasid meie staari paremust.

Geoloogidest mängisid: Kaarel (Kiisu), Armin (1), Mart (C), Gaša, Gert, Villu (3), Tavo, Kalle (väike),  Lennart, Riho, Marju, Liina

Kui keegi meelest läks, siis andke andeks, tegemist oli tahtliku veaga 🙂 .

Mängijate nimel tänan kisakoori, kes ennastsalgavalt enda häält proovisid ära karjuda, kuigi peaks mainima, et vaatamata uutele muusikainstrumentidele, on inimeste karjumine üha vaiksemaks muutunud… Järgmine aasta harjutame seda ka 🙂 .

Pärast sai sauna ja üle pika aja Zavoodi minna…

Aktus ja Gekod 2015

Kui avaaktusest on pea kuu juba mõõdas, on hea aeg kokkuvõtteid teha – tuleb ju seedida kõike, mis juhtus. Teatavasti astusid see aasta esimesed Gekod sisse ehk siis Geoloogid-keskkonnatehnoloogid. Kokku oli neid lausa 21 (võrdluseks eelmine aasta, kus rebaseid oli 2), kusjuures kahe eriala ühendamisest andis tunnistust juba see, et sooline jaotus on pea peale pööratud – esimest korda (minu ülikooli aja jooksul) on sisseastunutest enamik naissoost. Lisaks sellele on rebaste nimede-nägude meelde jätmine tunduvalt keerulisem kui varasemalt.

Aktusel võtsime sisse traditsioonilised kohad – ringaudika kõige paremad kohad – ja kuulasime Peeter Burgi kõnet. Meelde tasub jätta see, et keemia aluste probleemidega tegeleb dekaan, aga kuuldavasti on õppejõud pehmeks läinud. Who knows? Isegi Kalle Olli teadis, et ÕMI juhataja Leho Ainsaar on tudengite hulgas hinnatud, sest tema tutvustamisel saali tagumine ots võtis üles noodi ja esines kisakoor aplausi saatel. Eks geoloogid ikka elavad tuttavatele kaasa.

Edasi läksime harjumatult suure seltskonnaga Chemikumi, kus esialgu Päärn juhatas majatiiru – pikalt kuulasime ICP võimalustest ja kõigest muust, üle libisesime SEM’ist, tutvusime 3. korruse inimestega, sõna sai ka Liili, ja lõpuks jõudsime välja suurde auditooriumi, kus kõneles geoloogia instituudi juhataja prof. Tõnu Meidla, andsime rebastele Geoloogia-keskkonnatehnoloogia särgid ja tutvustasime õhtuseid plaane.

Huvitav, millest Luha peo nimi tuleb? Kas seal on siis seos Emajõe luhaga? Või hoopis prof. Artur Luhaga?

Vast kõik luhalised said õhtul vastuse 🙂 .